Mida eelistada, naelu või lamelle, on rehvide lahingute üks peamisi teemasid talvehooaja eel. Fänne on nii ühtedel kui ka teistel. “MK-Estonia” selgitab, mille jaoks on need mõeldud, et te saaksite valida parima variandi.
Kuna Eesti on siiski põhjariik, ja veel äraarvamata kliimaga, müüakse meil kahte tüüpi rehve: naastrehve ja nii nimetatud lamelle. Kuigi nimetada talverehve lamellideks ei ole päris korrektne: sõna iseenesest tähistab ju spetsiaalseid soone, mis moodustavad turvisemustri, ja need on olemas igal rehvil.
Ilma naelteta talverehve eristab suverehvidest kummisegu, turvise (need samad lamellid) muster ja sügavus.
“Naelad on mõeldud jää jaoks – selgitab rehvitöökoja töötaja Dmitri Babushkin. – Rataste liikumisel kriipivad naelad jääd, tagades seeläbi parema haardumise teepinnaga. Kuid sõitudeks linnatingimustes ei ole naelad hea variant: meil on siiski enamuse ajast sõiduteed lumest ära puhastatud ja valatud üle keemiliste ühenditega, mis lahustavad pealisjääd. Nii et linnatingimustes naelad esiteks, libisevad asfaldil, teiseks, hävitavad tee mullet ja kolmandaks, aeg-ajalt lendavad rehvidest välja”.
Nii et neid tuleks kasutada siis, kui te sageli sõidate väljaspool linna “mustal jääl” või kiilasjää tingimustes, kuid mitte linnas.
Ilma naelteta talverehvid on linna jaoks soodsamad. Dmitri sõnul sügavad sooned turvisel (originaaltarnes talverehvidel moodustab turvise sügavus 10 mm) paremini pigistavad välja lund ning võimaldavad rattal sellesse “murda”, nihutades autot edasi. “Liikumisel toimub rehvi soojendus ning tekib ülipeen vee kiht. Lamellide ülesanne on seda justkui pigistada välja.”- selgitab monteerija.
Lamellide miinuseks on kehvad vesiliu näitajad, auto võib muutuda mittejuhitavaks.
