ET RU
Helistame tagasi 53870751

Automaks Eestis: mida on autoomanikel vaja teada?

Automaks Eestis: mida on autoomanikel vaja teada?
  1. oktoobril 2023 tutvustati automaksu seaduseelnõu sisu, millega soovitakse mõjutada transpordisüsteemi keskkonnasäästlikkuse suunas. Idee on aidata vähendada autode mõju keskkonnale. Eelnõu idee on soodustada autode keskkonnamõju vähendamist. Seaduseelnõu üks võtmeülesandeid on püüda ergutada valima keskkonnasõbralikumaid sõidukeid.

Eesti rahandusminister Mart Võrklaev rõhutas uue maksu avalikustamise pressikonverentsil mootorsõidukite keskkonnamõju vähendamise tähtsust. Märgitakse, et uue automaksu kehtestamise põhieesmärgiks on keskkonnamõjude leevendamine.

Peamiseks meetmeks ökoloogiliselt puhtamate autode ostmise ergutamiseks on registreerimismaks, mis sõltub CO2 heitkoguste tasemest. Suure CO2-heitega raskesõidukite omanikud peavad maksma rohkem. Uus maks soodustab ka vanemate sõidukite säilitamist ja kasutamist, vähendades eraisikute maksukohustust sõltuvalt sõiduki vanusest.

Lisaks sellele hakkab maks soodustama vananenud kasutatud autode utiliseerimist ning seejuures on ette nähtud meetmed võimalike manipulatsioonide ennetamiseks. Vastavalt seaduseelnõule hakkab riik alates 2025. aastast koguma automaksu eesmärgiga asuda sammhaaval sisse viima uut lähenemist transpordipoliitikale.

Milliseid makse tuleb autoomanikel Eestis maksma hakata?

Eestis auto omamine toob kaasa rahalised kohustused, sealhulgas erinevad maksud, mida sõidukiomanikud peavad maksma. See maksumaastik kujutab endast keerulist süsteemi, mis võtab arvesse sõiduki selliseid erinevaid omadusi nagu mootori võimsus, keskkonnaklass, tootmisaasta ja muud tegurid. Võttes arvesse avalikustatud otsuseid ja rahandusministri ametlikku avaldust, tuleb autoomanikel Eestis alates 2025. aastast hakata  tasuma järgmisi makse.

Auto registreerimismaks Eestis

Eestis seaduseelnõu raames välja pakutud, eelkõige riiklike vajaduste rahastamiseks mõeldud registreerimismaks on liikunud uuele detailiseerimise ja muudatuste tasemele. Projekti praeguse versiooni kohaselt hakatakse registreerimismaksu võtma ainult sõiduki esmase registreerimise eest riigis, erinevalt esialgsest plaanist küsida seda iga omanikuvahetuse korral.

Sõiduautode registreerimismaksu struktuur sisaldab nüüd kolme põhikomponenti. Baasosa on 300 eurot, millele lisanduvad CO2 komponent ja täismass. Viimane algab 2 tonnist tavasõidukite ja 2,4 tonnist elektriautode puhul.

Uute muudatuste erisus seisneb auto vanusekoefitsiendi rakendamises, mis vähendab füüsiliste isikute jaoks maksu kogusummat. Seda koefitsienti arvestatakse mootorsõidukite maksuvalemites, võttes arvesse omanike finantssuutlikkust. Juriidilistele isikutele seda koefitsienti ei kohaldata.

Oluline on märkida, et maksu põhiosale vanusekoefitsienti ei kohaldata. Veokite puhul hõlmab registreerimismaksu struktuur baasosa ja CO2 komponenti ning kui registris CO2 heitkoguste andmed puuduvad, arvutatakse maks baashinna ning mootori mahu ja võimsuse alusel.

Auto aastamaks Eestis

Auto aastamaks Eestis, nagu ka registreerimismaks, on viimaste reformide käigus läbi teinud muudatusi. See riiklike vajaduste rahastamiseks mõeldud maks hõlmab baasosa, CO2 komponenti ja sõiduki täismassi.

Muudatuste oluliseks aspektiks sai aastamaksu baasosa suurendamine. Kui algselt oli plaan kehtestada baasosaks 30 eurot, siis ministeeriumi esitatud eelnõus on see näitaja ümber vaadatud ja tõstetud 50 eurole.

Täiselektriliste autode puhul on aastamaksu arvestust lihtsustatud – arvesse võetakse ainult baasosa ja massikomponenti. Selle meetme eesmärk on toetada keskkonnasõbralike sõidukite omanikke.

Sarnaselt registreerimismaksule vähendatakse ka aastamaksu kogusummat füüsilistele isikutele sõiduki vanusekoefitsiendi abil. Selle meetme eesmärk on võtta arvesse omanike finantssuutlikkust.

Eraldi tasub välja tuua, et kaubiku aastamaksu arvutamisel ei arvestata kaalu, kuna ministri väitel on see tihedas korrelatsioonis CO2 heitmete tasemega. Selle lahenduse eesmärk on lihtsustada seda tüüpi sõidukite maksustamissüsteemi.

Millised autoomanike kategooriad on maksust vabastatud?

Eesti automaksusüsteem näeb ette erandeid ja vabastusi, mille eesmärk on toetada teatud autoomanike kategooriaid. Vaatame, kes vabastatakse automaksu tasumisest.

Soodustatud kategooriate nimekirjas on esikohal sellised erisõidukid nagu näiteks kiirabiautod, päästeautod jne. Kindlasti tuleb märkida, et kõrgete ametnike ja ministrite autodele see soodustus ei kehti.

Maksu tasumisest on vabastatud ka puuetega inimesed, kelle autod on kohandatud spetsiaalselt neile. Üldine maksuvabastus sellele kategooriale aga siiski ei laiene ning sotsiaalministeerium peab veel otsustama, kes invaliididest võib täiendavat tuge vajada.

Erilist tähelepanu pööratakse niinimetatud fantoomautodele – sõidukitele, mida ei ole tegelikult olemas, kuid mis on ikka veel registris arvel. Aastani 2026 on ette nähtud üleminekuperiood, mille jooksul peavad selliste autode omanikud tõendama, et sõidukit ei ole tegelikult olemas. Selle protsessi eesmärk on vananenud sõidukite utiliseerimisele suunamine ja olematute objektide maksustamise vältimine.

Teatud soodustusi saavad ka autokollektsionäärid, kuid üle 20 aasta vanustele autodele kehtib aastamaksu põhiosa, mis on 50 eurot.

Kokkuvõte

Automaksul on Eestis sõidukiomanike rahalistes kohustustes oluline koht. Teatud kategooriatele, näiteks hädaabiteenistustele ja puuetega inimestele võimaldatakse maksuvabastust. Eranditeks on ka “fantoomautod” ja autokollektsionäärid. Uute reeglite ja muudatustega tutvununa saavad omanikud teha oma mobiilse vara kohta teadlikke otsuseid, võttes arvesse nii rahalisi aspekte kui keskkonnavastutust.

Viimased saabumised